Praegu veel kolmene väikemees armastab väga kaamera ees seista, edevusest tal puudust ei ole :)
Oskar on nagu väike nukitsamees, emme kaisukaru ja naistelemmik :D
Viiese Aleksandriga on juba vähe keerulisem pilti teha, sest ta muudkui seletab ja seletab :) Ja kui öelda talle, et pane käsi nii või naa, siis leiab ta ikka oma viisi kuidas olla.
Aga üks on kindel laste jaoks tuleb aega võtta ja kindlasti tuleb neid pildile püüda, sest kolmikutest kõige vanem liige (14.a) ei ole sellest enam ammu huvitatud, kahjuks. Ja kahju on seegi, et nad nii ruttu suureks saavad, et natukenegi rohkem mäletada, siis tehke pilte ja trükkige neid nii paberile kui lõuendile, sest arvutid ei ole iga kord kõige kindlamad kohad, kus oma kalleid mälestusi hoida !
